Olen täna oma Flickr fotovoogu läbi kerinud, sest panen kokku tellimisinfot Pehmu soovijatele ning otsin sinna juurde näitlikustavat pildimaterjali. Ja mul jääb vahepeal peaaegu hing kinni – millised nukud, värvid, meeleolud… Nagu mingi paraleelreaalsus! Ma peaaegu ei usugi, et see on ilmavalgust näinud läbi minu oma väikste käte-silmade-südame. Ma mäletan hästi, milline töö ja kohati pingutus on mõne detaili taga, aga suurt pilti vaadates tunnen, et kõik, mis on sündinud, on kingitus, mis mulle on antud.
Ja millised imelised hetked erinevate aastaaegade looduses – täiesti uskumatu! Mäletan, et neid ei pidanud sugugi otsima, need kõige ilusamad pildistamise kohad sättisid ennast mu teele alati vähem kui 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel koduuksest ning seda jalutust alustasin enamasti tühja pea ja sihita.
Seda suurt pilti praegu taibates tunnen suurt alandlikkust ja tänu elu ees, mis mind mu loomingus nii õrnalt ja heldelt on hoidnud <3
